Naturaalsed värvid

Katsetasin siin jõulude ja poja sünnipäevaga naturaalseid toiduvärve. Tulemus on järgmine.

– Kollane – safran. Tordi jaoks leotasin eelnevalt väikeses koguses vees ja siis sõtkusin martsipani hulka. Glasuuri sisse lisasin kohe purustatud safrani. Jäi tuntav safrani maitse nii martsipanile kui ka glasuurile aga minu arvates ei ole safrani maitse häiriv. 

– Valge – värvimata

– Roosa – klassikaline peediga värvitud glasuur (riivisin väikese osa peetu peenikese riiviga ja surusin sõela abil sealt vedeliku välja.

– Roheline – spiruline pulber. Lisasin veidi spirulina pulbrit. Jäi kerge maitse aga küllaltki vähe.

– Must ja hall – söetablettid. Purustasin ja sõtkusin taignasse, mustal jäi omapärane maitse, hallil minimaalselt.

 

Suitsulest

Tükk aega oli mul juba suitsukala isu ja mis saaks olla veel parem kui soe ja otse suitsuahjust tulnud kala. See oli ka esimene kord kus ma ise lesta suitsetasin. Kõige raskem asja juures oli lepapuude leidmine puukuurist, mis minule kui linnastunud inimesele oli päris keeruline. Tuli maitsta, nuusutada ja katsuda aga õiged puud leidsin lõpuks, vist. Aga tulemus oli väga hea. 30 minutit enne küpsetamist soolasin lestad ja küpsetasin neid alguses 15 minutit madalamal kuumusel siis aga tugevamal kuumusel kuni lestad valmisid. Soojalt olid imehead!

 

Head uut aastat!

Kaunist uut ja maitsvat aastat kõigile blogi lugejatele! 

Otsustasin seda aastat alustada sotsialiseerumisega Facebookis ja tegin sinna blogilehe, kuhu hakkavad tulema siia postitatud postitused ning nendele lisaks ka noppeid mujalt blogidest ja uudistest, mis tunduvad huvitavad. Kellel huvi siis kõik on oodatud.

Teretulemast Facebooki kokkamise lehele.

Kõrvaloleval pildil on eelneva aasta viimasel päeval valmistatud suhkrumassikattega tort, sees biskviittort maasika-kohupiimakreemiga.

Ilusat alanud aastat,

Kokkamine

Blogi esimene sünnipäev!

Kokkamine sai aastaseks.

Aasta tagasi hakkasin vaikselt blogi pidama, eesmärgil salvestada tehtut ning et kunagi oleks hea vaadata ning meenutada, mida tehtud ning kuidas tehtud. Blogi alustades ma poleks iial uskunud, et ma suudan aastaga blogi võrdlemisi mahukaks postitada, 228 postitust aastaga pole paha. Ma naudin söögitegemist ja tunnen tehtust mõnu.

Natuke ka endast. Olen Liina Kasela, olen õppinud kokaks ning

töötanud mõned aastad kokana siis aga kadus huvi toiduvalmistamise vastu. Hoidsin väga suure kaarega köögist eemale. Tegin hoopis teist tööd ning sain lapsevanemaks vahepeal. Peale lapse sündi hakkasin vaikselt taas kodus rohkem süüa tegema ja mulle hakkas see taas huvi pakkuma.

Eelkõige meeldib teha asju, mis mulle maitsevad ja huvi pakuvad, sellest tulenevalt on mul viimasel ajal lisandunud palju magustoitude, kookide retsepte. Kuigi ma olen õppinud kokaks, ei tunne ma ennast kokana, mulle lihtsalt meeldib kodus süüa teha ja pärast nautida seda tulemust.

Piltide tegemisel olen ka üritanud areneda aga tavaliselt kui söök valmis, ei jää pilditegemiseks väga palju aega, nälg on juba suur ja pilt tuleb kiirelt valmis teha ning sööma asuda.

Ma olen täheldanud, et mu blogil ikka on tekkinud mõned püsivad lugejad, mul on selle üle ainult hea meel, kui kellelgi mu postitustest mingitki kasu on. Kommentaarid ja arvamused on alati oodatud postituste juurde.

Tervitades

Kokkamine

Munadepüha

Värvisin sellel aastal ainult 5 muna. Ühe mustikaga, kaks sibulakoortega ja kaks tükki eksperimenteerisin aga need viimased ei tulnud väga kenasti välja 😀 .

Sõbrapäeva pannkook

Paneerimine

Paneerimine – pooltoote ümbritsemine jahu, muna ja jahu, riivsaia või mõne muu toiduainega, et toiduaine jääks mahlasem ja välimus oleks kena.

Veerikaste toiduainete viilud kastetakse riivsaiasse või jahusse (kala, maks, aedvili).

Kuivemate toiduainete viilud kastetakse esmalt lahtiklopitud munasse või muna-piimasegusse ja seejärel riivsaiasse või jahusse (liha, kala).

Liha pooltoodete paneerimine.

Kasutatakse nii ühe-, kahe- kui ka mitmekordset paneeringut. Enne paneeringut liha maitsestatakse.

Liha pooltooteid võidakse paneerida:

• jahus
• riivsaias
• munasegus ja riivsaias (nt. Paneeritud sealiha)
• jahus, munasegus ja seejärel riivsaias

Paneeringukihina võidakse kasutada ka riivjuustu, hakitud pähkleid jne.

Lihatükke paneeritakse vahtult enne kuumtöötlemist.

Kalade paneerimine.

Paneerimiseks kasutatakse rohkem väherasvaseid kalu. Kalad maitsestatakse vahetult enne paneerimist, maitsestamiseks sobivad sool, sidrunipipar, must ja valge pipar, aed-haraputk, till, petersell. Kalad paneeritakse vahetult enne praadimist.

Paneerida võib:

• nisujahus
• riivsaias
• muna-piimasegus ja riivsaias või
• nisujahus, munapiimasegus ja riivsaias (nt. Paneeritud heik)

Kalatükid võib kasta ka taignasse.

ALLIKAS: “Kulinaaria” Sirje Rekkor 2006

1. t säilitada toiduaine mahlakust.

   Paneeritakse; jahu, muna ja jahu, riivsaia, seemnete või mõne muu t.a

   Veerikaste t.a viilud kastetakse riivsaiasse või jahusse (kala, maks, aedvili)

   Kuivemate t.a viilud kastetekase esmaslt lahtiklopitud munasse või muna-piimasegusse ja see järel riivsaiasse või jahusse (liha, kala)

Jägermeister apelsinimahlaga

• 4cl jägermeistrit
• klaas täita mahlaga

Jägermeister võiks soovitatavalt olla jääkülm .

Tasub proovimist!!!

Hello world!

Welcome to WordPress.com. This is your first post. Edit or delete it and start blogging!